Iga päev arutatakse Eesti massiteabevahendites kiirlaenude ja laenuandjapoolse ebapiisava maksevõimehinnangu üle, mis võivad kätkeda endas potentsiaalset ohtu Eesti majandusele. Vastutavad Eesti ametiisikud avaldavad oma arvamust ja nägemust kiirlaenude andmisega seotud olukorra kohta, tekitades tuntud portaalides suurt vastukaja.
Osa ühiskonnast pooldab kiirlaene, osa eitab vajadust nende järele, pidades nende andjaid liigkasuvõtjateks. Tuleb arvestada, et vastutustunnet ei saa normatiivaktidega reguleerida ning igal juhul leidub neid, kes püüavad leida isikut, kelle nimele laen vormistada, ning seejärel öelda massiteabevahendites laenuandjate kohta inetuid sõnu. Vastutustunnet on võimalik kasvatada ja seda tuleb teha perekonnas, selle asemel et otsida süüd või selle puudumist normatiivaktidest.
Tuleb meeles pidada, et kiirlaen on lühiajaliste rahaprobleemide võimalik lahendus, mitte lahendus juba olemasolevatele rahaprobleemidele, nagu ütlevad ka kiirlaenude andjad.
Teine kampaania, mis on justkui laenamise „vastu“, on krediidiasutuste ettepanek luua varusid ja hoiuseid, selgitades ühiskonnale täiendavalt vajadust mõelda mitte ainult tänasele päevale, vaid panna suuremat rõhku homsele, mõelda kindlale pensionile.
See on muidugi positiivne aspekt - selgitada ühiskonnale vajadust raha koguda ja mitte ainult kulutada, kuid õhku jääb küsimus, kui suur osa Eesti ühiskonnast on valmis raha koguma, sellal kui märkimisväärne osa ühiskonnast ei suuda maksta oma igapäevaseid makse ning on palgapäeva ootuses oma pere toitmiseks sunnitud võtma kiirlaene.
Kui otsustad kulutada ja laenata, siis laena vastutustundlikult ja hinda ise oma võimalust laen tagastada! Kui aga otsustad raha koguda, tee enda jaoks sobiv ja kasulik otsus!